10. juuli

20.00 viljandi vana spordihoone

mart kangro "can´t get no / satisfaction"

Idee ja esitus:             Mart Kangro
Muusikaline kujundus: Taavi Kerikmäe
Dramaturgiline nõu:     Petra Roggel, Christina Ciupke
Tehniline teostus:        Kalle Tikas
Kaasprodutsendid:      Kanuti Gildi SAAL, Blatoscandal 2010, De Internationale Keuze van de Rotterdamse Schouwburg, Kunstenfestivaldesarts Brussels
Projekt on valminud koostöös NXTSTP-iga, EL Kultuuriprogrammi toetusel
Toetaja:                       Eesti Kultuurkapital
Esietendus:                  21.01.2009 Kanuti Gildi SAAL

Eesti ühe olulisema kaasaegse koreograafi Mart Kangro etenduste keele tuumaks on ilmsesti pinge kahe elemendi vahel. Ühelt poolt suurde plaani tõstetud argitegevus. Teisalt kommentaar kaasaja harjumuspärasele etendusvormile, selle toimemehhanismide ja jõujoonte taandamiste kaudu välja toomine.

Tundub kontseptuaalne? Ongi ja Kangro võtaks seda komplimendina. Kuid tema kontseptuaalsus pole lihtsalt diibi panemine, see on suunatud, eesmärgiga. Ta kasutab enda ja publiku eelteadmisi ja -kogemusi etenduste vallas, mälestusi nähtud suurejoonelisest ja hõlmavatest show'dest. Nende struktuuri välja tuues ja publiku ootusi tagasi peegeldades juhtub ta tajuma enda etendamiskeelt sellisena, nagu see on, ilma et oodataks midagi muud. Selleks püüab ta leida ,mänge, mis juhivad tähelepanu etenduse vastuvõtu paradoksidele ja sisemistele jõujoontele. Kasutab ärajätmisi ja taandamisi. Rakendab kogemuste kommentaari. Sunnib mõtlema ja nuputama, oma raadiot täpselt õigele jaamale kruttima, et vaataja näeks just seda etendust, mis parasjagu ta silme ees aset leiab. Paneb vaatama tajuma oma eelhäälestust ja ootusi, mõnes mõttes jääke eelmistest nähtud etendustest ja show'dest. Vaatemängulisus on ta etendustes olemas, kuid kohas, mis pole ehk ootuspärane.

Kangro uus soololavastus "Can't Get No / Satisfaction" on selle poindi selge näide. Oma lavastuses püüab ta välja tuua, kuidas mõjutab laval olevat kunstnikku teadmine, et tema poolt tehtav sõltub otseselt publiku reaktsioonist? Teadmine, et ta on laval paratamatult publiku armust ja heakskiidust? Millised esitajapoolsed kompromissid on vajalikud, et publik esineja kunstiliste ideedega kaasa suudaks tulla ja neist rahulduse saaks? Võib juhtuda, et laval on ühtaegu kolm etendust korraga - üks tantsija kujutluses, teine vaatajate kujutluses ja kolmas nende vahel. Paradoks.

Publikul on õigustatud ootus emotsionaalsele laengule ja kunstnikul õigustatud ootus saada mõistetud, anda publikule edasi oma kunstiline ideaal. Konflikt? Võib-olla. Need pooled põrkuvad kokku ja loovad paradoksaalse seisundi.

Ilmselt üks rahvusvaheliselt tuntuim eesti kaasaegne koreograaf Mart Kangro keskendub oma töödes inimkeha ning liigutuse tähendustele ja tähenduslikkusele teatris kui semiootilises aegruumis. Kangro on töötanud Rahvusooperis Estonia balletiartistina. Koreograafina on Kangro teinud kauaaegselt koostööd Christina Ciupke ja Thomas Lehmeniga. Loonud 8 täispikka tantsuetendust. Tema etendusi on esitatud 20-s riigis üle Euroopa ja USA-s.
mart

« Tagasi