mis

põhjendus: kaasaegses lavakultuuris on kaasaegne tants järjest rohkem esile kerkinud. pole ta enam päris tundmatu komponent sõnateatri etendustes, performance.itel, videomeedias. kaasaegse tantsu poolt lavakujundusse toodud printsiibid näitavad end järjest elujõulisematena ning paljud heliloojad kirjutavad oma uudisloomingut just kaasaegse tantsu truppide tellimusi silmas pidades. see jutt tahab öelda, et kaasaegne tants on uute ideede eesliinil seisev kultuurinähtus, mille head mõju üsna mitmel tasandil vist saa ega tohigi ignoreerida.

eesti kaasaegse tantsu esitajad on koondunud enamuses tallinnasse, sest seal on teovõimeline korraldusmeeskond kanuti gildi saali ja 2.tantsu näol, samuti asjahuviline publik, keda nii meie kui muuilmsete tantsulavastuste pidev vaatamine on aegamööda tõhusalt harinud ja kasvatanud. sellest on hea meel, aga natuke kahju ka, sest tallinna kontsentreerumine jätab ülejäänud eesti kaasaegse tantsu tegijate huvisfäärist üldjuhul välja. põhjused on eelkirjutatust tuletatavad: pole publikut, pole organiseerijaid, aga pole ka etendustegevust, mis neil tekkida ja esile kerkida võimaldaksid. nokk kinni, saba lahti ja siis jälle vastupidi.

koostöös 2.tantsu kontoriga ja tantsuloovisikute liiduga tahaks hakata pisitasa seda jääd murdma. kui praegu liigub kaasaegne tants muu eesti lavadele vaid festivalikaubana ning tekitab tihtipeale mingi kirju kava tunde, siis edaspidi püüaks regulaarselt näidata teatriruumides ka üksiketendusi. see annab vaatajale hoopis teistlaadse kogemuse ja ka tantsijatele, kes üldjuhul tallinna teadlikuma tantsupublikuga juba harjuma hakanud.

viljandi oleks kaasaegse tantsu etendamiseks päris tubli koht. kultuuriakadeemia annab tantsuharidust ning nii mitmetegi muude erialade üliõpilased on igapäevaselt tantsuga silmitsi seismas. linnas on ligi pool tosinat tantsustuudiot koolinoortele, mis oma õppetöös just kaasaegse tantsu ideoloogiatele toetuvad. ka on kohalik kunstinõudlikum teatripublik uutele avastustele aldis.